Контркультура - скачать книги или читать онлайн. Страница 18

Lasteraamatutes on tavaliselt kombeks kirjutada armsatest karumõmmidest, lõbusatest jänkudest ja vallatutest hiirekestest. Andrus Kivirähki uuest lastejuttude kogumikust “Kaka ja kevad” neid karvaseid ja pehmeid loomakesi ei leia. Selle asemel astuvad lugeja ette romantiline kakajunn, punapäine viiner, pissipotis elav tont, munevad sokid, loll jope ja mereröövlist lusikas. Ning lisaks veel terve parv veidraid olevusi, kellel varem pole olnud vähimatki võimalust lasteraamatusse pääseda. Nüüd on nad lõpuks kohal! Kõik Kivirähki lastelood on eelnevalt ilmunud ajakirjas “Täheke” ja pälvinud laste heakskiidu ning kurjade tädikeste pahase porina.

"Olen juba vana mees ning elus palju näinud. Üha vähemaks jääb minusuguseid. Kas ei ole seega lausa mu püha kohus sulg pihku haarata, et panna kirja seda, mis tänaseks unustusehõlma on vajumas? Õpetuseks noortele ning meenutuseks vanadele." (I. Orav)

Raamat annab sissevaate 1980. aastate Eesti külaellu ääremaal. Kool on seal üks eriskummaline asutus, kus mitmed õpetajad nõnda värvikad isiksused, et nende areenile ilmumine ongi võimalik vaid tolles üksildases paigas. Külaelanikud parajad veidrikud ning rebased enamasti marutaudis. Ja aeg-ajalt juhtub asju, mis panevad võpatama.

Sara on 28-aastane ega ole kunagi käinud Rootsist väljaspool – välja arvatud paljude raamatute lehekülgedel, mida ta loeb. Kui tema eakas kirjasõber Amy kutsub teda külla Iowas asuvasse väikelinna Broken Wheeli, otsustab Sara, et on aeg kodust lahkuda. Kuid kohale jõudes ootab teda ees üllatus – Amy on surnud. Järsku leiab ta end ihuüksi surnud naise majas kuskil kaugel Ameerika kolkas. See ei ole just puhkus, mida Sara ette oli kujutanud.

Meelika on idamaise välimusega otsustavalt tegutsev naine. Algul pole kerge märgata, et selles suurepärases koosluses peitub väga õrn hing. See asjaolu saab mitmele tema suhtele saatuslikuks.

Raamat jutustab suhtumisest ja suhetest, kus noore mehe eluperioodi, mida võiks võrrelda kaljuserval kõndimisega, lõpetab juhuslik kohtumine endast kümme aastat vanema naisega. Sedapidi vanusevahe on teadagi ühiskonna silmis vale. Kahe peakangelase (19.a. ja 29.a.) teekond teineteiseni kujuneb sedavõrd keeruliseks, et nende vahel haigutab sõna otseses mõttes kuristik. Suhtesse imbub ärimehest kröösus. Jah, raha omades tekivad suured võimalused, aga sageli ka ohud. Lugedes saategi teada, kuidas Rünno, Katriin ja Rein tulevad toime olukorraga, kus nendega mängivad marionetlikke mänge kõrvalseisjad.

Eduard Vilde (1865–1933) – ajakirjanik, kirjanik, dramaturg, diplomaat. Rohkem kui kümme aastat veetis ta emigratsioonis erinevates Euroopa riikides. Professionaalseks kirjanikuks hakkas E. Vilde 1923. aastal. Tema suurimaks saavutuseks on loetud ajaloolist triloogiat „Mahtra sõda“, „Kui Anija mehed Tallinnas käisid“ ja „Prohvet Maltsvet“. Näidend „Tabamatu ime“ ja komöödia „Pisuhänd“ on teenitult leidnud koha paljudel teatrilavadel. E. Vilde raamat „Minu esimesed „triibulised“ kuulub Eesti lastekirjanduse klassikasse ja kujutab endast jutustust poiste seiklustest, mängudest ja üleannetustest, mille tegevus toimub omaaegse Eesti sotsiaalse tegelikkuse taustal, kus leidub ruumi nii huumorile ja laste leidlikkusele kui ka radikaalsetele pedagoogilistele otsustele. See „Minu esimesed „triibulised““, mille tekst on esitatud paralleelselt eesti ja vene keeles, anti välja Eduard Vilde 140. sünniaastapäevaks.

Вильде Эдуард. Мои первые «полосатые». / Пер. с эст. Л.Тоом. Худ. Д.Шибанов – Таллинн: издательство «КПД», 2006. – 96 с., с илл. (Серия: Eesti kirjanikud lastele. Эстонские писатели детям). На эст. и рус яз. ISBN 978-9949-545-47-4 epub. Эдуард Вильде (1865 – 1933гг.) – журналист, писатель, драматург, дипломат. Более десяти лет он жил в эмиграции в различных европейских странах. Профессиональным писателем Э.Вильде стал в 1923 году. Высшим достижением признана его историческая трилогия: «Война в Махтра», «Ходоки из Ания», «Пророк Малтсвет». Пьеса «Неуловимое чудо» и комедия «Домовой» заслуженно заняли постоянное место на театральных подмостках. Книга Э.Вильде «Мои первые „полосатые“ относится к коллекции эстонской детской классики. Это живой рассказ о мальчишках, их приключения, игры и шалости на фоне социальных нравов и быта старой Эстонии, где есть место и юмору, и детской сметке, и даже педагогическим радикальным решениям. Книга – митридат (с параллельными текстами на эстонском и русском языках) „Мои первые „полосатые“ вышла к 140-летию со дня рождения Эдуарда Вильде. Денис Шибанов – московский художник, выступает не только как художник-постановщик авторских игровых и анимационных фильмов, но и как иллюстратор для издательств „Гаятри“ и «Самокат“.

„Mõnusalt naljakas ja sarkastiline lugu ühest erilisest, veidi katkisest perekonnast.” – Publishers Weekly Krystal Sutherlandi uus, hirmnaljakas ja reaalsust painutav romaan kahest autsaiderist, kes astuvad vastu oma suurimatele hirmudele elu ja armastuse ees, üks halvav foobia korraga. Esther Solari vanaisast peale on kõik tüdruku pereliikmed määratud elama mõne suure hirmu meelevallas. Estheri isa on agorafoob ja on kuus aastat maja keldris püsinud, Estheri kaksikvend ei suuda viibida pimedas ning nende ema kardab meeletult ebaõnne. Solaride hirmud on nad alla neelanud ja nende hirmude kätte nad ühel päeval ka surevad. Esther ei tea, milline on tema suurim hirm (ega tahagi teada), sest ta väldib elus kõike ohtlikku. Liftid, kitsukesed ruumid ja rahvamassid on vaid mõned asjadest, millest eemale hoida. Nagu ka juuksur, ämblikud, nukud, peeglid ja kolm tosinat muud foobiat, mille ta on oma peaaegu täielikku halvimate õudusunenägude nimekirja üles märkinud. Siis aga varastab Estheri kunagine klassivend Jonah Smallwood tüdruku päise päeva ajal paljaks. Peale telefoni, raha ja müslibatooni, mida Esther oli hilisemaks hoidnud, varastab Jonah ka tema hirmude nimekirja. Vargusest hoolimata saavad neist sõbrad ja et murda Estheri perekonda kummitav needus, sõlmivad kokkuleppe: oma viimase kooliaasta igal pühapäeval saavad nad kokku, et astuda järjest vastu kõigile koletutele hirmudele Estheri nimekirjas, ja veel ühele, millega tüdruk polnud üldse arvestanud: armastusele. Krystal Sutherland on sündinud ja kasvanud Townsville’is Austraalias. Ta on elanud veel Hongkongis ja Amsterdamis. Tal ei ole lemmikloomi ega lapsi, aga Hollandis oli tal jalgratas Kim Kardashian, kellega oli veidi raske läbi saada. Eesti keeles on ilmunud ka tema esimene romaan „Meie keemilised südamed”. „See raamat haarab lugeja kohe endasse… Seda raamatut peaks soovitama neile, kes otsivad midagi veidi teistsugust.” – VOYA

Sadie elu pole olnud kerge. Ta on üksildases väikelinnas omapäi üles kasvanud ning kasvatanud nooremat õde Mattiet, püüdes tagada talle normaalset elu ja kõigist raskustest hoolimata vee peal püsida. Aga kui Mattie leitakse surnuna, variseb Sadie maailm kokku. Pärast mõnevõrra käpardlikku politseiuurimist võtab Sadie nõuks ise õe mõrtsukas üles otsida ning asub teele, kaasas käputäis kesiseid juhtlõngu. Kui West McCray – populaarne raadiosaatejuht, kes teeb sarja Ameerika unustatud väikelinnadest – Sadie lugu kohalikus bensiinijaamas kuulma juhtub, asub ta kadunud tüdrukut otsima. Salvestades uut saatesarja, millel pealkirjaks „Tüdrukud”, käib ta Sadie jälgedes, et välja selgitada, mis tegelikult juhtus ja, mis kõige olulisem, leida tüdruk enne, kui on hilja. Courtney Summers on kirjutanud oma karjääri läbimurderomaani. „Sadie” on pingeline ja pinev romaan, mis naelutab su viimse leheküljeni paigale ja jääb painama veel pikaks ajaks. Kanada kirjanik Courtney Summers on kirjutanud hulga auhinnatud noorteromaane, sealhulgas „Cracked Up to Be” ja „All the Rage”. Tema viimane romaan „Sadie” on võitnud kümneid auhindu, millest olulisemad on Odyssey Award, Audie Award ja Edgar Award (noorteraamatute kategoorias). Paljudes riikides edetabeli tippe vallutanud raamat veetis New York Timesi noorteraamatute edetabelis lausa 30 nädalat. „Pingeline, pinev raamat väärkohtlemisest ja võimust.” – Publisher’s Weekly „Vapustav põnevik, pingul otsekui pillikeel. Suureks saamise lugu, ühtaegu jõhker ja tundlik. Valus draama armastusest ja kaotusest. See on „Sadie”: romaan mistahes vanuses lugejale, peategelane niisama kustutamatu nagu arm. Täiesti hiilgav!” – A. J. Finn, New York Timesi menuki „Naine aknal” autor „Kummitav, painav ja halastamatult jõuline raamat. „Sadie” haarab sind kaasa ega lase lahti enne, kui oled tunnistajapingis ära käinud.” – Veronica Roth, New York Timesi menuki „Lahkulööja” sarja autor „Värske, nüansirikas ja kiire tempoga narratiiv kõnetab noortekirjanduse lugejaid ning uurib laiemalt ühiskonna ja tõestisündinud kuriteo vastasmõju. Võimatu on mitte lasta sel liigutaval põnevikul end kaasa haarata. Südantlõhestav lugu, mida peab lugema.” – School Library Journal „Summers kerib meisterliku aeglusega lahti nii Sadie kui ka Westi uurimistöö, liigub edasi peibutavalt mõõdetud sammul.” – Booklist „Sadie” on närvikõdi pakkuv kõrgete panustega lugu – haarav põnevik, millele annab vürtsi tõestisündinud kuriteost kõnelev podcast’i-sari. Sa ei suuda seda käest panna enne, kui oled raamatu lõpuni lugenud.” – Stephanie Perkins, New York Timesi menukite „There’s Someone Inside Your House” ja „Anna and the French Kiss” autor

Kaks teismelist saavad sõpradeks just siis, kui neil seda kõige rohkem vaja on. Mõnikord on uus vaatenurk kõik, mida vajame, et maailma asjadest aru saada. KIT: Ma ei teagi tegelikult, miks ma otsustan Annie ja Violeti kõrvale mitte istuda. Koolis ei saa tegelikult keegi aru, mida ma praegu üle elan. Kuidas nad saaksidki? Isegi mina ei saa sellest aru. DAVID: Nende 622 päeva jooksul, mis ma olen selles koolis käinud, on Kit Lowell esimene inimene, kes sööklas minu kõrvale istub, seega võin seda õigustatult sündmuseks nimetada. „Nii et su isa on surnud,” ütlen ma, sest see on fakt, mille ma äsja teada sain. Kit Lowell on oma klassi üks popimaid tüdrukuid. David Drucker on hall kuju, keda koolis keegi tähelegi ei pane. Kui juhtub kõige ebatõenäolisem ja need kaks sõpradeks saavad, on kogu kool rabatud, eriti üllatunud on aga Kit ja David ise. Kit hindab kõrgelt Davidi lausa kohatut ausust, mis mõjub nii veidralt värskendavalt. Davidile meeldib Kiti tähelepanu ja tema uudishimulik loomus. Kui Kit palub Davidi abi, et välja selgitada, miks tema isa autoõnnetuses surma sai, on poiss kohe nõus. Kumbki neist ei oska aga aimatagi, kuhu see projekt välja viib. Kas nende sõprus on nii tugev, et tõele vastu pidada? „Võluv, naljakas ja sügavalt liigutav!” – Nicola Yoon, „Päike on ju samuti täht” autor „Siiras ja tõeline – ma armastan seda raamatut kogu südamest.” – Jennifer Niven, “Elu helged paigad” autor Julie Buxbaum on New York Timesi menuki, ka eesti keeles ilmunud „Ütle mulle kolme asja” autor. Tema raamatuid on tõlgitud 25 keelde. Julie on õppinud Harvardis õigusteadust ja tegutsenud juristina. Ta elab Los Angeleses koos abikaasa, kahe lapse ja surematu kuldkalaga. www.juliebuxbaum.com

Üks südamlikumaid raamatuid, mis mulle üle pika aja on kätte sattunud. – Jennifer Nieven Aastaid tagasi oli Rachel armunud Henry Jonesi. Päeval enne kolimist pistis tüdruk poisi perekonnale kuuluvas raamatupoes tema lemmikraamatu vahele armastuskirja. Ta jäi ootama. Kuid asjata. Nüüd on Rachel tagasi ja peab töötama raamatupoes poisi kõrval, keda ta parema meelega, kui vähegi võimalik, näha ei tahaks. Parema meelega oleks Rachelil hoopis mujal – ta tahaks põgeneda kusagile, kus reaalsus teda kätte ei saaks. Sest tema venda ei ole enam ja Rachel ei suuda kujutada ette tulevikku ilma temata. Ka Henry tulevik ei tõota tulla eriti paljulubav. Tema tüdruk jättis ta maha. Tema ema tahab ära müüa nende koduks oleva raamatupoe ja ta perekond on lagunemise äärel. Külg-külje kõrval raamatupoes töötades, ümbritsetuna tuhandetest raamatutes tärkavatest armastuslugudest, taipavad nad, et kuigi sul ei pruugi alati elu üle kontrolli olla ja kuigi elu võib olla ka täiesti väljakannatamatu, on võimalik, et mõnikord sõnadest ja armastusest ja uutest võimalustest täiesti piisab. See on lugu armastusest. See on lugu raamatute armastamisest. See on lugu raamatupoest, kus kliendid jätavad raamatute vahele kirju võõrastele, armsamatele, poeetidele, sõnadele. See on lugu Henry Jonesist ja Rachel Sweetiest, kes olid kunagi parimad sõbrad. Nüüd on Rachel tagasi. Ta otsib oma tulevikku raamatutest, mida inimesed armastavad, ja sõnadest, mille nad endast maha jätavad. Mõnikord on vaja luuletajaid.